Eesti keeles   In English  
RAHVAMUUSIKA VÕI PÄRIMUSMUUSIKA?
Ehk noppeid elust enesest


RAHVAMUUSIKA - mis see on?
Muusikainimesed (-õpetajad), kes on senini rahvamuusikast üsna kaugel olnud, arvavad nii:

  • kõikide rahvaste muusika
  • rahvalaul, eesti rahvapillid, eesti rahvariided
  • eelkõige laulupidu ja eestistatud (murded kaotatud) rahvalaulud; samuti kapellide muusika; rahva laulud ja rahva muusika (2 sõna) - massides populaarsed vanad laulud
  • pärimusmuusikale on rahvas aeg-ajalt oma loomingut juurde lisanud - käepärasemaks, suupärasemaks teinud
  • kandlemäng, rahvatantsud
  • rahva seas levinud, tihti ka seatud autorite poolt
  • lõõtspill, seltskonnalaulud, uuemad rahvamuusikud, bändid nt. Zetod jne. Vägilased
  • seostub eelkõige eesti rahva muusika (regilaul, rahvapillid)
  • rahvalaulud, rahvatantsud, rahvaste pillid, pillilood; igal rahval on oma muusika
  • laulud, pillilood ja tantsud, mis on pidevas kasutuses
  • eesti värk, arhailine värk, naturaalne, originaalne, rahvariietus
  • eestlane/eestlus; muusika, mida teeb rahvas; pillid, laulud, tantsud jne.
  • ühislaulmised pulmades nt. nagu Kihnu Virve "Meri on, meri jääb", mida teavad enamus inimesi; lastega matkal koos laulmine, nagu "Kungla rahvas" või "Sepapoisid"

PÄRIMUSMUUSIKA - mis see on?

Muusikainimesed (-õpetajad), kes on senini pärimusmuusikast üsna kaugel olnud, arvavad nii:

  • ühe kindla rahva ajast aega kogutud ja omandatud muusika
  • sellega seostub lisaks eesti rahvamuusikale ka teiste maade kultuuride pärimus
  • ehe, murretes esitatud, tihtipeale saateta laulud elust nt. seto leelo
  • on päritud põlvest põlve, suust suhu
  • festivalid; riietus; koos musitseerimine, kus saavad osaleda kõik, kellel soovi
  • autentne
  • rahvamuusikate töötlused; Oort, Vägilased, Viljandi folk
  • regilaul, hästi vanad pillid - hiiu kannel, parmupill; rahvakalendri laulud nt. mardilaulud jne
  • muusika, mis antakse edasi põlvest põlve, vanavanematelt lastele
  • väga vanad regilaulud; pillilood; tantsud, mida uuesti avastatakse
  • karvased ja sulelised; töötlused ja variatsioonid; seos tänapäevaga; murumüts ja pikad juuksed; Viljandi... (tegelikult mu peas pole olulist arusaamist nende mõistete erinevusest)
  • erinevate kultuuride muusika; festival; mõnus kuulata
  • see, mida mulle laulis vanaema, kes kuulis seda oma vanaemalt: "Külamees kündis metsa ääres, entak-entak, metsa ääres, leivakott rippus lepa otsas..."

RAHVAMUUSIKA JA PÄRIMUSMUUSIKA
Valdkonnaga süvitsi tegelejad arvavad nii:


  • rahvamuusika on vanem nimetus pärimusmuusika kohta
  • pärimusmuusika on uuem nimetus rahvamuusika kohta
  • rahvamuusika=pärimusmuusika
  • rahvamuusika on saksakeelsest ruumist pärit (Folk Musik)
  • pärimusmuusika on ingliskeelsest ruumist pärit (traditional music)
  • mõlemad käivad rahva suulise muusikapärandi kohta, mis nüüdsel ajal on üha enam ka kirjalik
  • rahvalik muusika on muusika, mis läheb rahva muusikamaitsega kokku
  • selline on minu hetke-emotsioon, võin homme midagi muud öelda

  • sõna "pärimus" on lai mõiste vaimse kultuuri edasipärandumise kohta, mis seostub igasuguste teadmistega, mis rändavad ajas mööda inimesi
  • kinnistunumad väljendid - koha- ja perepärimus - annavad pärimuse mõistele isiklikuma ja konkreetse varjundi, vastupidiselt siis sellele, et rahvaluule on teataval määral anonüümne
  • pärimusmuusika on minu jaoks natuke ebamugav konstruktsioon, mille tähendusest ma ei ole aru saanud, tundub, et ehk just seepärast, et selle taga on vastuoluline materjal
  • isiklikumat laadi pärimus avaldub pärimusmuusikast rääkides enamasti pere- ja lasteringides, aga enamasti seostub sõna pärimusmuusika "uue vooluga", (d¾ässilike/rokilike) rahvamuusikaseadetega ja ka üldiselt kohalikust pärimusest kaugel olevate kompositsioonidega
  • rahvamuusika on väga lai väljend, mille alla saab paigutada põhimõtteliselt kõik "rahva muusika", aga annab end hästi võrrelda ümberkaudsete keelte vastetega ja minu jaoks tähistab põhimõtteliselt traditsioonilist muusikat, mis ükskõik kus esitades on säilitanud vähemalt osa funktsioone ja omadusi, mille pärast ta olemas on
  • regilaulu ja muu vanema muusika puhul on see üsna keeruline, aga peale meloodia ja sõnade ka vähemalt rütmi ja mängu- või laulmismaneeri
  • loen, mida kirjutan ja mõtlen, et pagana raske töö on ikka see defineerimine
  • tarvitan sõna "rahvamuusika" väga paljude nähtuste kohta, nõukogude hõngu selle sõna juures ei tunne; tavaline sõna, mis tähistab muusikalist vaimset kultuuripärandit ja selle tänapäevast tarvitamist respektiga ja eelteadmistega vaimsest kultuuripärandist
  • "rahvalik muusika" tähistab koledate külabändide ja mati nuudede muusikat, mis on odavalt romantiline või rämeda ja ropu huumoriga, ka selliste joontega rahvamuusikaseadeid

  • olen seda meelt, et iga mõiste sisu on iga inimese sees erinev
  • teine asi on see, kui lepitakse mingiks protsessiks mingid mõisted kokku; siis lepitakse, et nii- või naasuguses kontekstis peame me selle või tolle mõiste all silmas järgmist; sel juhul tuleb tähel panna, et ei jäädaks sellesse kokkuleppimise protsessi kinni, vaid taibataks üks hetk kriips alla tõmmata ja paratamatult ebatäiuslike mõistetega protsessis edasi minna
  • semiootilisest vaatepunktist on mõistete segadus üks kultuurimehhanismide arengu loomulik osa

  • vaatan asjad natuke teise nurga alt ja minu jaoks on oluline, mis
    eesmärgiga keegi muusikat üldse sildistama hakkab; kui vaadata
    dokumenteeritud kultuuriajaloolist repertuaari ja selle esitusviise/lugusid, siis eelistan öelda, et tegemist on konkreetse piirkonna konkreetsel ajajärgul elanud folkloorse materjaliga ehk siis rahvamuusikaga
  • kui sõna folkloor on mainitud, kuulub sinna juurde ka materjali
    õpetamis-/levitamisviis, mis sai teoks ilma meedia/helitehniliste
    vahenditeta
  • rahvamuusika on minu jaoks kõige raskem - tähendused on väga laiad Ja siis on veel "rahvas", mis segab. Selge see, et tegu on konkreetsete kogukondadega, kellel on jagatud muusikanormid ja jagatud muusikaväljad; ka siin on olulised muusika levitamise viisid + see, et tegemist oleks elava muusikakultuuri ja mitte nö mehhaaniliste taastamiskatsetega
  • minu jaoks on pärimusmuusika hakkanud tähendama elavat muusikakultuuri, mis vägagi hästi saab vaadelda "subkultuurina"; seosed minevikuga on olemas mitmel viisil ja muusika levitatakse kursustel, ülikoolides ja meedia vahendusel; rääkides muusika sisust, on olemas äratuntavad ehitusblokid, mis on olnud kasutusel varasematel aegadel, mil pillimeste/-naiste muusikakultuur(id) suures osas meenutasid folkloorset muusikakultuuri või siis rahvamuusikat; pärimusmuusika ¾anrina võib olla nii "puhas" - sooloesitus, kui ka segunenud teiste muusika¾anritele omaste võtetega; nõnda vaadates on pärimusmuusika see muusika, mida me tänapäeval mängime - funktsioonid, levitamisviisid ja kooskäimismustrid on
    urbaansed/modernsed/postmodernsed, kuna need vastavad meie aja inimeste vajadustele
  • kursustel kasutan kõige tihendamini just pärimusmuusika mõistet; inglise keelne vaste oleks eelkõige traditional music, aga kohati ka roots music; mõistet folk music kasutan ise väga vähe, kuna see on tihedalt seotud 60ndate USAs aset leidnud "folk movement"-'iga
  • kui ma räägin võõrastele, kellel ei ole väga aimu pärimusmuusika olemusest, kasutan pärimusmuusika ja rahvamuusika mõistet suhteliselt võrdselt, keskendudes selle muusika olemusele ja mitte sildistamisele

  • minu jaoks tähistab rahvamuusika kitsamalt traditsionaalsete lugude interpreteerimist ja esitamist tänapäevasel viisil, laiemas plaanis on ka teatud uuemad autorilaulud nt Tätte looming rahvamuusika
  • rahvaliku muusika all mõtlen rahvalikke laule, nt Valged roosid, Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi jne, kuigi neid lugusid võiks ka nimetada rahvalikuks estraadiks - aga see jällegi oleneb esitamisviisist (kas kolme-duuri-loona või 20.saj. alguse "kohvikumuusika" stiilis - kergelt jazzulikult)
  • pärimusmuusika on see, mida õpin arhiivisalvestustelt või traditsioonikandjatelt otse ja esitan seda võimalikult ligilähedaselt

  • mulle on alati tundunud, et mõiste pärimusmuusika tekkis lihtsalt ühel ajahetkel, et eristuda nõuka-aegsest kapellindusest; seetõttu pole ma ka sellesse mõistesse süüvinud; asi elas oma elu vaikselt edasi, küll kummalises ja pealepressitud vormis, kuid selle varjus toimisid ka teised hoovused
  • üks põhjusi, miks ma mõistega pärimusmuusika pole suutnud kaasa minna on ilmselt ka selles, kui pealetükkivalt ja eelnevat põrmustavalt selle mõiste propageerimist alguses tehti; tundus, et vahepeal on inimesed elanud mõtetut ja viljatut elu, kuigi need olid ju meie endi vanemad 
  • samas olen valmis arenema, kui selleks vajadus ja sisemine tung

  • rahvamuusika/rahvalaul/rahvajutt on minu jaoks kultuuriline konstruktsioon, rahvusromantismi toodang (nagu kõigile teistelegi nn rahvusteadustele - etnograafia, rahvaluule jne), mis eristas rahva/talupojakultuuri kõrgkultuurist
  • rahvamuusika on minu jaoks nö etnose põhine - ühe teatud kindla rahva muusika, mis antakse edasi peamiselt pärimuslikul teel, aga ka arhiividesse talletatu vahendusel
  • rahvalik muusika - (oma)egse 19/20 sajandi vahetuse  pop- jm. autorimuusika rahvapärased tõlgendused, kus on segunenud erinevad stiilid (nt Mulgimaal seal on hea elada ehk tule mulle, Manni! - kantriviis koahlikus kastmes)
  • pärimusmuusika - kahe eelneva sulam, milles vahel on rahvamuusika protsent suurem, vahel väiksem, vahel sootuks marginaalne (sõltub esiataja maitseelistustest, ego suurusest, teadmisest  jne); tekkis minu arvates tarvidusest eristada rahvamuusikat (võimalikult autentsust taotlev) ja rahvalikku muusikat (külakapellid, nt omaaegne ans. Palderjan või Artur Rinne, kes minu arvates vilejeles nn rahavlikku muusikat nagu seda oli ka eesti algupärane popmuusika); tänapäeval hästi sünkreetiline muusikakultuuri-ilming tänu üleilmastumisele

  • pärimusmuusika on hea äriprojekt

Aitäh kaasamõtlejatele!
Krista ja Raivo 2010. aastal


Teaduslikke artikleid samal teemal eesti juhtivatelt etnomusikoloogidelt Ingrid Rüütililt ja Taive Särgilt:


Rüütel, Ingrid 2004.Pärimusmuusika tänapäeva ühiskonnas. - Mõeldes muusikast. Sissevaateid muusikateadusesse. Toim J. Ross, K. Maimets. Tallinn: varrak, lk 220-243.

Särg, Taive 2002. Rahvamuusika mõiste kujunemisest - „rahva"teaduste ja musikoloogia vahel. - Töid etnomusikoloogia alalt 1. Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas 1. Koost ja toim T. Ojamaa, I. Rüütel. Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond. Tartu, lk 9-44.

Särg, Taive 2004. Mis on eesti rahvamuusika? - Mõeldes muusikast. Sissevaateid muusikateadusesse. Toim J. Ross, K. Maimets. Tallinn: varrak, lk 125-159.

Särg, Taive 2005. Rahvamuusika mõiste ja kontseptsiooni kujunemisest Eestis. - Töid etnomusikoloogia alalt 3. Pärimusmuusikast populaarmuusikani. Koost T. Ojamaa. Toim T. Särg, K. Labi. Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond. Tartu, lk 13-48.

Särg, Taive ja Johanson, Ants 2010. Pärimusmuusika mõiste ja kontseptsiooni kujunemine. - Folkloristide talvekonverents „Pärimuslugu ja ajalugu: piirid, pidepunktid ja tähenduste dünaamika" 4.-5. veebruaril 2010 Taevaskoja seminari- ja puhkekeskuses (http://www.ut.ee/folk/files/talvekonverentsi_teesid.pdf).

Särg, Taive ja Johanson, Ants 2011. Pärimusmuusika mõiste ja kontseptsiooni kujunemine Eestis. Ajakiri Mäetagused 49/2011.
© Krista ja Raivo Sildoja, MTÜ Virbel, Rasina küla, 64618 Mooste vald, Põlvamaa, tel: +372 55 31 478