Eesti keeles   In English  
Pärimusmuusika näidisõppekava

Sissejuhatuseks

2003. aasta alguses alustas Eesti Noorsootöö Keskuse poolt kinnitatud komisjon pärimusmuusika erialadele ainekavade koostamist. Komisjoni kuulusid valdavalt Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud ja rahvamuusika eriala vilistlased, kes töötavad õpetajatena muusika-koolides. Ainekavade koostamisse kaasati ka teisi asjatundjaid pärimusmuusika ja pedagoogika vallast. Õppekava koostamisel lähtuti haridusministri 14. aprilli 1997. a. määrusest nr. 10, mis sätestab õppestruktuuri ja tundide mahu üldkultuurilises õppes kohaliku omavalitsuse huvialakoolis.


Pärimusmuusika õpetuse eesmärgiks on

  • õppida tundma oma muusikalist emakeelt;
  • edendada vaba musitseerimise vorme, kasutades traditsionaalsest kultuurist tuntud loomingulisi võtteid;
  • anda jätku aktiivsele muusikalisele eluviisile;
  • tõsta erinevate piirkondade omakultuuri kvaliteeti.

Jätkuv võimalus tundma õppida ning tutvustada meie oma rahva- ja pärimusmuusika sügavamat tausta ning olemust annab olulise panuse nii professionaalse muusika- kui ka harrastustegevuses. Järjepideva õpetuse kaudu on võimalik eelkõige süveneda pärimuskultuuri iidsemasse ja arhailisemasse ossa, mis aitab kaasa traditsioonilise eluviisi säilimisele pärimusmuusika vallas (repertuaar, pärimuslikud laulu- ja pillimängustiilid, pillide hooldus ja meisterdamine, rahvakalendri tähtpäevade tähistamine jne).

Pärimusmuusika õpetajaid valmistab ette valdavalt Viljandi Kultuuriakadeemia rahvamuusika õppetool. Valdkonna asjatundjate tihedas koostöös tegeletakse pidevalt nõuete selgitamisega  pädevustele, mida peab endas kandma pärimusmuusika õpetaja.

Viljandi Kultuuriakadeemias on rahvamuusikat õpetatud juba 13 aastat. Nende aastate jooksul on kogunenud kogemusi, teadmisi ja tarkust, mis võimaldavad pärimusmuusika õpetamist muuta süsteemsemaks. Välja on töötatud nõuded, milliste oskustega noori oodatakse õppima  ning milliste oksuste ja teadmistega saavutavad nad kõrgkooli diplomi.

Viljandi Kultuuriakadeemia rahvamuusika õppetool on toonud eesti kultuuriruumi täiesti uue kvaliteedi pärimusmuusika viljelemisse. Et pärimusmuusika väärtust veelgi tõsta ja toimeala laiendada, tuleb ka alushariduse tasemel luua võimalus selle õppimiseks. Pärimusmuusika õpetamise süsteem on üks vahend, mis ei lase eesti kultuuril lahustuda üldises euroopa kultuuriruumis.

Viljandi Kultuuriakadeemia vastutab õppe eest, mille kaudu valmistakse ette pärimusmuusika õpetajaid muusikakoolidele. Samuti rakendatakse erinevaid täiendõppe vorme pärimusmuusika süvendatud tundmaõppimiseks.

Käesolev dokument on esimesi katseid Eesti ajaloos kanda pärimusmuusika viljelemise ja õpetamise suulise leviku iseloomu üle kirjakeelse distsipliini vormingusse. Kindlasti tõstatub ainekavade elluviimisel palju probleeme ja küsimusi. Üheks oluliseks teguriks ainekavade teostamisel huvialakoolis on paindlikkus ja loov suhtumine. Iga kool saab täpsustada ja kohandada nõudeid ning sisu lähtuvalt oma paikkonna kultuuritraditsioonide eripärast ja vajadustest.

Pärimusmuusika ainekavad on arengujärgus ja seetõttu jääb protsessil silma peal hoidma väike toimkond, kelle kaudu on võimalik lisada vajalikke ettepanekuid, parandusi, täpsustusi jne, samuti küsida vajadusel nõu ja selgitusi.

Toimkonna koosseis:

Celia Roose: celia[ät]kultuur.edu.ee
Anneli Kont-Rahtola: marahtola[ät]msoynet.com
Tuule Kann: tuule[ät]colleduc.ee
Krista Sildoja: krista[ät]rahvamuusika.ee

JÄTKUVAT SÜVENEMIST OMAKULTUURI VÄÄRTUSTESSE!

Tänan kõiki, kes nõu ja jõuga aitasid kaasa pärimusmuusika ainekavade valmimisele.

Celia Roose
© Krista ja Raivo Sildoja, MTÜ Virbel, Rasina küla, 64618 Mooste vald, Põlvamaa, tel: +372 55 31 478