Eesti keeles   In English  

Raivo Sildoja meenutab

Minu esimene tõsisem kokkupuude August Pulstiga oli aastal 1994, kui kirjutasin Viljandi Kultuurikolledži lõputööd “Andmeid Tori viiuldajate kohta”. Istusin siis tunde Teatri- ja Muusikamuuseumis ja lugesin August Pulsti käsikirja “Mälestusi muusika alalt”, mille mahuks oli tol hetkel 918 masinakirja lehekülge. See materjal oli minu jaoks midagi erilist, mis asetas koolis õpitu konteksti. Varem olin lihtsalt mänginud vanade viiulimeeste lugusid, aga puudus taust, mis oleks näidanud, millised need pillimehed olid ja kuidas nad elasid.

August Pulstil oli eriline oskus kõik oluline ladusalt kirja panna. Tema mälestustes on kõik väga täpselt kirjas. Nendes sisaldub palju koosolekute protokolle ja raamatupidamise dokumente. Kõik see kokku annab suurepärase pildi tolleaegsest rahvamuusikategevusest.

Minu lõputöö nõudis täpsemaid andmeid Tori kihelkonna viiulimeeste kohta, aga oma meelehärmiks sain mälestustest vaid põgusaid andmeid. Mitmes kohas kirjutas Pulst, et Tori pillimeestest täpsemalt saab lugeda artiklist “Muusika ja näitemäng Toris”. Sellist artiklit muuseumis aga ei leidunud! Hiljem saime teada ka põhjuse, miks seda artiklit ei olnud võimalik Tallinnas leida. Nimelt, tolleaegne Muusikamuuseumi direktor olla nõudnud, et August Pulst võtaks muuseumile saadetud artiklist välja Tori meeste laulude tekstid, mis tundusid liiga ropud. August keeldus sellest põhjendusega, et need laulud on ka meie rahvakultuuri osa ja ei andnudki artiklit muuseumile. Samale artiklile oli viidanud ka Igor Tõnurist, kes samuti polnud kuidagi selle artikli jälile saanud.

Teades, kui hoolivalt Pulst vanavarasse ja rahvakultuuri laiemalt suhtus, tundus võimatuna, et ta jättis selle artikli lihtsalt lauasahtlisse. Hakkasin selle jälgi ajama. Tundus loogiline, et Pulst jättis selle artikli Tori muuseumile. Kuna Tori muuseum oli likvideeritud ja selle varad viidud osaliselt Pärnu muuseumisse, siis lootsin nimetatud artiklit leida Pärnust. Kahjuks seda seal aga ei olnud ja nagu hiljem selgus, ei saanudki olla, sest Tori muuseum likvideeriti juba II maailmasõja ajal. Pulst kirjutas oma mälestused aga aastatel 1961-1971. Sinna minu otsingud sumbusidki ja jäi ainult kahetseda, et nähtavasti on artikkel lõplikult kadunud.

1990. aastate keskpaiku mängisime ja taasavastasime aktiivselt koos abikaasa Krista Sildojaga Tori viiulimeeste lugusid ja seetõttu oli ka huvi saada rohkem teada pillimeeste kohta, kelle muusikat mängime. Krista, kelle isa Villu Kaljumäe oli noorpõlves elanud ja töötanud Tori vallas, viis meid kokku Tori valla kultuuritegelase Harry Soosaluga. Temalt saime muu hulgas teada, et hulk August Pulsti maale on Toris sealse muuseumi kogus. 1989. aastal taasavatud museum oli selleks hetkeks oma ruumid jälle kaotanud ja muuseumi varad olid ladustatud ajutiselt Kaitseliidu ruumidesse. Kuna ruumis puudus küte ja pildid olid enamasti maalitud vineerile, siis oli tõsine oht, et niiskus võib maalid ajapikku hävitada.

Raivo Sildoja avamas August Pulsti maalide näitust Viljandi Pärimusmuusika Festivalil 20. juulil 1999. a. Foto: Elmo Riig, Sakala


Aastal 1999 otsustas Viljandi Pärimusmuusika Festivali toimkond, kuhu ma koos abikaasa Krista Sildojaga kuulusin, pühendada festivali August Pulsti 110. sünniaastapäevale. Meil tekkis Kristaga idee korraldada festivali ajal Viljandis Kilpkonna Galeriis August Pulsti maalide näitus. Sõitsime Kristaga Torisse maale välja valima. Nagu mainitud, asusid muuseumi varad ajutistes ruumides hunnikus. Koos muuseumitöötaja Lea Puustiga hakkasime tutvuma juhuslikult valitud kastide sisuga. Ühel hetkel ei suutnud me oma silmi uskuda, meile vaatas kastist vastu kadunud artikkel "Muusika ja näitemäng Toris. Mälestusi muusika alalt” originaal! Kuidas ja millal see taasavatud Tori muuseumi varade hulka sattus, pole teada, aga seal ta nüüd seisis - 218 lehekülge masinakirjas! Krista läheb vanu asju nähes alati põlema ja nii ka seekord. Esimese lehena oli köidetud ka Teatri- ja Muusikamuuseumi direktorilt saadud vastuskiri, milles ta selgitab, miks muuseum ikka artiklit osta ei saa.

Tori muuseum usaldas meid ja andis originaalkäsikirja meiega kaasa, et saaksime selle kopeerida. Hiljem organiseerisime ühe koopia ka Teatri- ja Muusikamuuseumile, kus asub nüüd Pulsti mälestuste täielik kogu. Tori artikli originaal asub Tori muuseumis.

Üks suur pluss lisaks ülalnimetatud artikli leidmisele oli meie “maaliaktsioonil” veel. Nimelt, äratasime oma huviga Pulsti maalide vastu ja vaimustunud jutuga Pulstist endast ka kohalike tähelepanu. Tihtipeale ei osata oma inimesi hinnata enne, kui keegi võõras sellele tähelepanu juhib. Igatahes, kui me maalid peale näitust tagasi viisime, ei pandud neid enam laoruumi, vaid kultuurimaja seintele. Teistkordselt jõudsid Pulsti maalid Viljandisse kümme aastat hiljem, 2009. aasta Viljandi Pärimusmuusika Festivali ajal, mil neid näidati Kondase keskuses.

Aastal 2002 sai teoks meie plaan tuua Pulsti mälestused laiema publiku ette. Esitasime Pärimusmuusika Festivalil Kristaga Pärnumaa viiulipolkasid, millede vahele luges näitleja Margus Stalte (Grosnõi) lõike August Pulsti mälestustest, kehastudes August Pulstiks.

Aastal 2003 arendasime ideed edasi ja festivalil esitatav kava kandis pealkirja “August Pulsti mälestused”. Pulsti osa mängis Tormi Kevvai ja lisaks minule ning Kristale olid kaasatud ka Elo Kalda ja meie poeg Uku Sildoja. Seda etendust käis vaatamas ka President Lennart Meri abikaasaga, 8-aastasele Ukule jättis kohtumine ja jutuajamine presidendiga kustumatu mulje.

Krista lisab, et süvendatud huvi August Pulsti ja tema tegevuse vastu andis talle idee Pulsti nime kuidagi selgemalt teadvustada ja väärtustada. Ettepanek nimetada vabahariduslik pärimusmuusika kool August Pulsti nimeliseks võeti asjaosaliste poolt tänuga vastu. Nüüd on eesti rahval olemas oma August Pulsti Õpistu. Palju õnne!

© Krista ja Raivo Sildoja, MTÜ Virbel, Rasina küla, 64618 Mooste vald, Põlvamaa, tel: +372 55 31 478