1.3.2. Kirik, kool ja seltsiliikumine

 

Pärnumaal oli 20. sajandi algul kõige mõjuvõimsam luterlik kirik. Tori kihelkonnas on 19. sajandi lõpul loendatud võrdselt nii õigeusklikke kui luterlasi, kuid samas on lisatud, et üldiselt oldi usuküsimustes ükskõiksed.

 

Vändra kihelkonna elanikud olid 19. sajandi lõpul põhiliselt luteri usku, kuigi koguduse liikmete üldarvust käis jumalateenistustel väga väike osa. Usuleigus oli iseloomulik nii Tori kui Vändra kihelkonnale. Uurides säilinud andmeid käesolevas töös käsitletavate rahvapillimeeste elu ja tegevuse kohta, võib ütelda, et nende otsene seos kirikuga oli väga tagasihoidlik.

 

Pastorist kirjamehe Carl E. A. Körberi ja saksa orientatsiooniga rahvahariduse edendaja pastor Ernst Sokolovski tegevuse tulemusena muutus Vändra 19. sajandil üheks ärkamisaja keskuseks. Koos rahvusliku ärkamise ja pideva moderniseerumisega suurenes haridust saanud eestlaste hulk, maapiirkondades olid nad peamiselt kooliõpetajad.[1] 1819. aastal talurahvaseaduse kehtestamise järel toimus tõsisem pööre rahvakoolide osas. Igas kihelkonnas, kus elas vähemalt 2000 meeshinge, tuli luua kihelkonnakool ning igas vallas vallakool. Selle seaduse tulemusena asutati 1834. aastal Vändra kihelkonnakool (Pärnumaa 1930: 125–129). Toris alustas kihelkonnakool tegevust alles 1875. aastal (Toht 1980: 25). Umbes samal perioodil alustasid Toris tegevust ka esimesed laulukoorid. Esimesest laulupeost võttis osa Tori Levi küla meeskoor. Samuti ei puudunud sealt ka Vändra laulukoor kooliõpetaja Johannes Egloni juhatusel.

 

 

 

Foto 9. Külapidu Tori kihelkonna Randivälja külas (millal täpsemalt, andmed puuduvad)[2]

 

 

Toris kasvas 1883. aastal sealsest mängu- ja laulukoorist välja muusika- ja lauluselts "Salme", mis oma maja ehitamise järel muutus seltskonnaelu keskuseks. "Salme" oli üks esimesi maal tegutsevaid sellelaadseid seltse Eestis. Selle raames tegutsesid laulukoorid ja orkestrid. Vändras puudusid sellised seltsid, mille põhitegevuseks oleks olnud kohaliku muusikaelu korraldamine, küll aga tegutses seal laulukoore ja orkestreid.

 



[1] Esimesed teated koolihariduse, õigemini selle puudumise kohta Vändra ja Tori kihelkondades pärinevad 1688. aastast. 1728. aastast on aga teateid, et Vändras oli juba ametis köster.

[2] Foto kuulub Tori rahvamajale.